Audiitortegevus

Audiitortegevus kui avalik hüve

Audiitortegevus kui avalik hüve ja selle kvaliteedi tagamine

(Refereeritud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 2011.a aastaraamatust)

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu poolt 2010. aasta 15. septembril kinnitatud ja 2010. aasta 14. detsembril jõustunud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (edaspidi eetikakoodeks) rõhutab, et arvestusekspertide kutseala eristavaks jooneks on kutseala poolt kohustuse aktsepteerimine tegutseda avalikkuse huvides.

Auditidirektiiv täiendab: „Vandeaudiitorid peaksid järgima kõige kõrgemaid eetikastandardeid. Seega peaksid nende suhtes kehtima kutse-eetika standardid, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse. Vandeaudiitori avaliku huvi funktsioon tähendab, et laiem avalikkus ja institutsioonid usaldavad vandeaudiitori töö kvaliteeti. Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele.“

Kindlustandvate teenuste rahvusvahelise raamistiku kohaselt on kindlustandev teenus kolme osapoole:
  1. vandeaudiitori,
  2. vastutava osapoole (nt juhatus) ja
  3. ettenähtud kasutaja (nt avalikkus) vaheline suhe.
Seetõttu ei vastuta vandeaudiitor vaid kliendi või tööandja rahulolu eest.

Eetikakoodeks kehtestab vandeaudiitori tegevuse jaotuse audiitortegevuse seadusega (edaspidi AudS) võrreldes samasugusel alusel, jagades kutselise arvestuseksperdi tegevuse kaheks:
  1. avalikuks kutsealaseks ja
  2. äritegevuseks.
Liigendatus AudSis ja eetikakoodeksis kattuvad, kuivõrd eetikakoodeks defineerib kutselist arvestuseksperti avalikus kutsealases tegevuses kui arvestuseksperti kutsealaseid teenuseid osutavas ettevõttes, sõltumata funktsionaalsest liigitusest (näiteks audit, maksud või konsulteerimine). AudS sätestab, et vandeaudiitori muu ärialane tegevus on tema tegevus väljaspool audiitorettevõtjat või Riigikontrolli.
  • Resümeerides eelpool toodut, tuleb asuda seisukohale, et vandeaudiitori kutsetegevusena osutatud teenused on avalik hüve.


Audiitortegevuse kvaliteedi tagamine

1. Audiitorkogu

Üldise reguleerimispõhimõtte kohaselt ja tulenevalt Audiitorkogu avalik-õiguslikust staatusest peaks kutseühenduse organite tegevuses avalikkuse huvi domineerima era- ja ärihuvide üle. Piisava (enese)regulatsiooni korral on kaitstud nii avalik kui erahuvi.

Audiitorkogu saab ja peab pakkuma oma liikmele kaitset kolme kutsetegevusega seonduva aspekti kindlustamises:
  1. avalikke huve järgiva regulatsiooni väljatöötamine,
  2. kehtestatud reeglite asjakohane ja ühetaoline rakendamine ning
  3. aus konkurentsiolukord.

2. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu) on uue audiitortegevuse seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on
  1. korraldada järelevalvet avalikes huvides ning
  2. võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks,
  3. vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja
  4. selle kaitsmiseks.
Sõltumatu vaatleja osalemine on vajalik kvaliteedikontrolli süsteemi sõltumatuse tagamiseks ja järelevalve teostamiseks kvaliteedikontrolli menetluse üle. Sõltumatu vaatleja ülesandeks on kontrollida Audiitorkogu juhatuse ja kvaliteedikontrolli töörühma tegevust, sh valimite koostamist, töörühma moodustamist ja sõltumatust, töö ulatuse ja mahu piisavust ja kehtestatud regulatsioonidest kinnipidamist, ning anda juhatuse, kvaliteedikontrolli töörühma ja enda tegevusest ülevaade järelevalvenõukogule.

Audiitorettevõtlus Eestis

Käesoleva aruandeperioodi lõpu seisuga tegutses Eestis 307 tegevusloaga vandeaudiitorit ja nende poolt on moodustatud 164 audiitorettevõtjat. Audiitorettevõtjate ja vandeaudiitorite kohta on võimalik täiendavat infot saada audiitortegevuse registrist. Audiitortegevuse register on riiklik register, mis sisaldab informatsiooni AudSi reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja nende tegevuse kohta.

Eestis tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste kogumaht oli 2010/2011 aastal ca 20,3 miljonit eurot. Audiitorettevõtjaid oli siis umbes 200 ja turul oli selgelt välja kujunenud 3 audiitorettevõtjate segmenti:
  • suure tegevusmahuga praktiseerija – 5 audiitorettevõtjat;
  • keskmise tegevusmahuga praktiseerija – 25 audiitorettevõtjat;
  • väikese tegevusmahuga praktiseerija  – 170 audiitorettevõtjat.
Audiitorteenuste turg on Eestis märkimisväärselt kontsentreerunud. Nn „Big-5“ ehk 2,5% audiitorettevõtjatest omab 57,24% turumahust ning nn „Big-30“ ehk 15% audiitorettevõtjatest omab 79,24% turumahust.

Finantskriis esitab väljakutseid ka audiitorkonnale. Kapitali omanikud otsivad optimaalseimaid investeerimisvõimalusi üle kõigi turgude. Turutõrgete vältimiseks ja investeeringute tasuvuse võrreldavuse saavutamiseks peavad arvestuspõhimõtted, auditeerimisreeglid, kvaliteedieesmärgid ja järelevalvesüsteemid olema globaalselt analoogsed. Aruandluse kvaliteedi tagamisega seoses rõhutab järelevalvenõukogu, et kutsetegevuse käigus pöörataks suuremat tähelepanu õiglase väärtuse temaatikale, pettuste avastamisele ja tegevuse jätkuvuse aspektile. Vandeaudiitorid peaksid maailmamajanduse suurenenud turbulentsust arvestama ja suhtuma ettevaatlikult väga optimistlikesse prognoosidesse ja nende pinnalt koostatud hinnangutesse.

Kvaliteedikontrolli raames peetakse olulisemateks küsimusteks piisava ja asjakohase dokumenteerituse nõude täidetuse kontrollimist ning audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressurssi koguse ja kvaliteedi vastavust AudS-i alusel kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele.

Rahvusvaheline regulatiivne tegevus

Globaalsel tasandil, samuti ka Eestis, näitavad tegevusmahud vähenevat trendi möödunud perioodide finantsaruannete audiitorteenuste osas. Samas on erinevates segmentides ja tegevusvaldkondades välja kujunemas nõudlus, mida praegu süsteemselt teenindada ei suudeta. Audiitorkogu juhatus ja metodoloogiakomisjon on kindlasti pädevad nendele väljakutsetele vastama. Seetõttu tuleb tervitada algatusi, mis on suunatud pakkuma metodoloogilist alust audiitorteenuse osutamiseks näiteks järgmistes valdkondades: tehingute seaduslikkuse kontroll ning finantsiline jätkusuutlikkus turismi-, transpordi- ja energiasektori ettevõtjate osas.

Rahvusvahelisel tasandil püsib järelevalvenõukogu fookus audiitortegevuse valdkonna Rohelise Raamatu järgsetel algatustel. Muu hulgas soovitakse aktiivselt kaasa rääkida Euroopa Komisjoni poolt ette valmistanud 8. direktiivi muudatuste ja vastava otsekohalduva määruse eelnõu menetlemises. Nimetatud eelnõud sisaldavad mitmeid teemasid, mille mõju audiitortegevuse valdkonnale ei ole võimalik üle hinnata:
  1. piiriülese audiitorteenuse (passport for audit firms or for auditors) osutamise lubamine vandeaudiitoritele ja audiitorettevõtjatele;
  2. audiitorettevõtja juhtimis- ja omandistruktuuri liberaliseerimine;
  3. praktiseeriva kutseühenduse liikme järelevalvelises tegevuses osalemise keeld;
  4. regulatsiooni sätestamine, milline võib olla audiitorteenuse ja muu äritegevuse proportsioon, kui teenuseid osutatakse avaliku huvi üksusele;
  5. auditi aruande vormi täpsustamine ja aruande lisamine avaliku huvi üksuse auditikomiteele;
  6. ühisauditite (joint audit) kohustuse sätestamine avaliku huvi üksuse korral;
  7. audiitorettevõtja rotatsiooni kohutus sisseseadmine iga 9 aasta järel avaliku huvi üksuse korral;
  8. järelevalve sõltumatuse ja tõhususe parandamiseks tugevdatakse pädevaid asutusi ja tuuakse sisse üle-Euroopaline koostöö ESMA (European Securities and Markets Authority) juures.